Inimõigusteks

Inimõigusteks on mõiste, mis tähistab universaalseid õigusi ja vabadusi, mis kuuluvad kõigile inimestele nende sünnist alates. Need õigused on kaasasündinud, sõltumatud inimese seisusest, rahvusest, usust, soost või majanduslikust olukorrast ning neid ei tohi kellelgi ära võtta. Inimõigused jagunevad üldiselt kahte põhivaldkonda: tsiviil- ja poliitilised õigused ning majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Nad on vastastikku seotud ning sageli täiendavad üksteist.

Rahvusvaheline ja regiooniline raamistik hõlmab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1948. aasta Inimõiguste universaalset deklaratsiooni (UDHR) ning selle järgijaid ICCPR ja ICESCR. Euroopa tasandil kehtivad Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) ja sellega seotud kohtulahendite süsteem ning Euroopa Liidu aluslepingud, mis puudutavad põhivabadusi ja õigusi.

Eesti kontekstis on inimõiguste kaitse ja õigusriigi toimimine tugevalt seotud riikliku põhiseaduse ja vastavate seadustega ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisega. Eesti on liitunud Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Liiduga, mis on suurendanud õigusriigi põhimõtete rakendamist ning põhivabaduste kaitset. Digitaalsete õiguste valdkonnas rakendatakse GDPR-i ning tegeletakse andmete kaitsega ja eraelu austamisega. Riiklikul tasandil luuakse mehhanismid diskrimineerimise ennetamiseks ja õigusekaitseks ning tagatakse juurdepääs õigusele.

Väljakutsed hõlmavad võrdse kohtlemise tagamist kõigi inimeste jaoks, sh vähemusgruppide õiguste kaitset, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsu õiguste edendamist. Digitaalne ruum toob kaasa privaatsuse ja andmete kaitse küsimused ning riigil tuleb tasakaalustada turvalisuse, õiguste ja vabaduste vahel, järgides rahvusvahelisi kohustusi ja demokraatlikku kontrolli. Inimõigusteks on põhiväärtus, mis nõuab pidevat tähelepanu, seadusandlikku tööd ja kaasavat kodanikukeskkonda.