Inflektiivsed

Inflektiivsed on morfoloogiline nähtus, mille käigus sõnade vormid muutuvad vastavalt grammatikalistele kategooriatele. Inflektiivsed vormid väljendavad lauses seoseid ja omadusi, nagu kääned, arv ning aeg ja kõneviis. Nimisõnad, omadussõnad ja tegusõnad võivad vastavalt reeglitele saada erinevaid vorme; vormid tekivad peamiselt lõppude lisamisega või tüve sisemiste muutuste teel.

Eesti keel on inflektiivsuse poolest tüüpiline: nimisõnad ja omadussõnad käänatakse ning nende vormid peegeldavad omanikku ja asendit; tegusõnad konjugeeritakse isiku, numbri ja aja järgi ning näitavad kõneviisi. Inflektiivsed vormid on põhiliselt lõppude lisamisega seotud ning sama tüvi võib ühe kontekstiga võtta mitmeid erinevaid vorme.

Inflektiivsed vormid eristuvad derivatiivsetest vormidest: derivatsioon loob uusi sõnu või tähenduse, inflektiivsed vormid vaid muudavad olemasoleva sõna vormi, ilma tähendust suurimalt muutmata.

Linguistikus käsitletakse inflektiivseid keeli kui keeli, kus grammatiline suhtlus on peamiselt väljendatud sõnade vormide muutmisega. Finno-ugri keeled, nagu eesti keel, on inflektiivsüsteemi poolest rikkalikud, mis võimaldab väljendada lause struktuuri ja tähendust ilma täiendavate sõnavormide muutmiseks.