Improvisatsiooni

Improvisatsioon on loominguline protsess, kus ideed ja lahendused sünnivad esinemisel või ülesande lahendamisel spontaanilt, ilma eelnevalt kindla käsikirja või plaanita. Sageli kaasneb improvisatsiooniga teatud struktuur või reeglid, mis suunavad loomingulist tegutsemist ning aitavad koostööd.

Improvisatsiooni tähtsamad valdkonnad on muusika, teater, tants ja kirjandus. Muusikas tähendab see helide ja teemade loomist reaalajas ning sageli reageerimist teiste muusikute ideedele. Jazz on sellest valdkonnast kõige laialdasemalt tuntud vorm, kus muusikud arendavad motiive ja arendavad ideede erinevaid aspekte erinevates suundades. Teatris viitab improvisatsioon esituslikule tööle, kus stseen ja dialoog sünnivad publiku ja näitlejate reageeringute tulemusena; improv-teater kasutab harjutusi ja struktureeritud mänge, et luua lugu sündmuste voolust ajal. Tantsus hõlmab liikuvuse ja ruumi reageerimise loomist ning koreograafia võib põhineda plaanile, kuid lasta esitusel areneda. Kirjanduses tähendab improvisatsioon kiiret ja spontaanse kirjutamise või teksti arendamise, millel puudub eelnevalt ette nähtud lõplik vorm.

Peamised omadused on koostöö, aktiivne kuulamine, reageerimine ning tasakaal loomingulise riskide võtmise ja struktuuri vahel. Improvisatsiooniga tegelemine nõuab tähelepanu, paindlikkust ja valmisolekut ebaõnnestuda, mis sageli viib uuenduslike lahendusteni.