Immuunanalüüsides

Immuunanalüüsid on laboratoorsed testid, mida kasutatakse antigeenide või antikehade tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks proovides, nagu veri, uriin või muud kehavedelikud. Need meetodid tuginevad immuunsüsteemi loomulikule võimele reageerida spetsiifilistele molekulidele. Immuunanalüüsid on olulised paljude haiguste diagnoosimisel, jälgimisel ja uurimisel.

Põhimõtteliselt toimivad immuunanalüüsid spetsiifilise antikeha-antigeeni sidumise põhimõttel. Antigeen on aine, mis võib esile kutsuda immuunvastuse, näiteks viiruse või bakterite osake, samas kui antikeha on immuunsüsteemi poolt toodetud valk, mis seondub kindlalt antigeeniga. Immuunanalüüside abil kasutatakse sageli märgistatud antikehi või antigeene, et muuta sidumisreaktsioon tuvastatavaks. Märgis võib olla ensüüm, radioisotoop, fluorestseeriv aine või kolloidne kuld.

Ühed levinumad immuunanalüside tüübid on ELISA (ensüümiga seotud immunosorbentanalüüs) ja immunokromatograafilised testid, nagu rasedustestid. ELISA kasutab ensüümiga märgistatud antikehi, et detekteerida antigeeni või antikeha olemasolu, mille tulemuseks on värvimuutus, mida saab mõõta. Immunokromatograafilised testid on kiired ja lihtsad, kasutades membraani, millel on immobiliseeritud antikehad, et näidata positiivset tulemust värvilise joonena.

Immuunanalüüside rakendused on laiad, hõlmates infektsioonhaiguste (nt HIV, hepatiit) diagnoosimist, allergiate tuvastamist, autoimmuunhaiguste uurimist, hormoonide taseme määramist ja erinevate ravimite või ainete olemasolu kontrollimist. Nende tundlikkus ja spetsiifilisus muudavad need väärtuslikuks tööriistaks nii kliinilises diagnostikas kui ka teaduslikus uurimistöös.