immunosorbentanalüüs

Immunosentanalüüs ehk ELISA on immunoloogiline analüüs, mis kasutab antigeeni–antikeha sidumist tahkele faasile kinnitatud komponentide abil. Analüüs võimaldab määrata teatud biomolekuli (analüüt) kontsentratsiooni või tuvastada selle olemasolu näites. Protsess põhineb spetsiifilisel antigeeni–antikeha interaktsioonil ning signaali genereerimisel, mida saab mõõta optilise või muu detektsiooniga.

Levinumad ELISA vormid on Direct ELISA, Indirect ELISA, Sandwich ELISA ja Competitive ELISA. Direct ELISA puhul on plate kinnitatud antigeen ning märgistatud antikeha seondumisest saadakse signaal. Indirect ELISA puhul on plate kinnitatud antigeen ning proov sisaldab primaarset antikeha, mida tuvastatakse märgistatud sekundaarantikehaga. Sandwich ELISA kasutab plate kinnitusena capture-antikeha; antigeen seondub sellele ja lõppdetektor on märgistatud teine antikeha. Competitive ELISA põhimõte on see, et proovist pärinev antigeen konkureerib platele kinnitatud antigeeni või märgistatud ainega antikeha vastu, vähendades signaali proportsionaalselt kontsentratsioonile.

Töövoog hõlmab tavaliselt antigeeni või antikeha kattmist platele, blokkimist, proovide lisamist, pesemist, märgistatud detektori lisamist, signaali arendamist substraadiga ja lõppdetektsiooni. Tulemusi mõõdetakse spektrofotomeetria kaudu sõltuvalt signaali tüübi jaoks sobivast detektorist. ELISA-d võivad kasutada erinevaid substraadeid (nt TMB, OPD) või luminesentsreaktsioone ning neid saab automatiseerida suuremahuliseks analüüsiks.

Immunosentanalüüse kasutatakse kliinilises diagnostikas, kannatavate markerite ja nakkuste tuvastamisel, meditsiini- ja biotehnoloogia uuringutes, toiduohutuse ning keskkonnamõõtmiste valdkonnas. Eelised hõlmavad suurt tundlikkust, spetsiifilisust ja võimalust kõrgtõhustada kloonide või erinevate analüütide jaoks; piirangud hõlmavad ristreaktsioone, matriksemääru, standardkõverate vajalikkust ning spetsiifiliste antikehade kättesaadavust.