IECENsüsteemide

IECENsüsteemide mõistet kasutatakse kirjanduses ja tehnilises keskustelus viitamaks pere modulaarsetest, koostalitlusvõimetest infotöötlus- ja kontrollsüsteemidest, mis on mõeldud hajutatud infrastruktuuride reaalajas jälgimiseks ja juhtimiseks. Need süsteemid rõhutavad hajutatud arhitektuuri, avatud liideseid ja standardiseeritud andmevahetust eri vahendite vahel.

Tavapärane arhitektuur koosneb kolmest tasemest: ääreseadmed, keskne andmete kogumise ja orkestreerimise keskus ning pilvi- või kohalikku andmetöötlust pakkuv kiht. Ääre- ja servaseadmetest kogutud andmed suunatakse läbi standardiseeritud protokollide ja andmemudelite, võimaldades laialdast koostalitlusvõimet erinevate tootjate vahel. Süsteemid on projekteeritud paindlikuks, võimaldades samm-sammult laiendamist, suuremat vigtvõlli ja sõltumatust.

Standardid ja valitsemine: kuigi ei ole ühtset ülemaailmset standardit, järgnevad IECEN-süsteemid peamiselt IEC ja ISO suunistele seoses elektrisüsteemide ohutuse, küberjulgeoleku ja andmete ühilduvusega. Näited olulistest suunistustest hõlmavad küberjulgeoleku standardeid (näiteks IEC 62443), süsteemide ühilduvust ja andmevahetust (OPC UA) ning valdkonnapõhiseid soovitusi nagu IEC 61850 elektrisüsteemide automatiseerimiseks.

Rakendused ja eelised: IECEN-süsteeme nähakse peamiselt energeetika, vee-, transport- ja tootmissektorites. Eelised hõlmavad suuremat töökindlust, paremast olukorrateadlikkusest ning hoolduse ja operatiivkulude vähendamist ning lihtsamat integreerimist uute komponentidega. Väljakutsed on turvalisus ja andmete privaatsus, võimalike koostööprobleemide ning süsteemi üldise keerukuse haldamine.

Ajalugu ja seis: termin IECENsüsteemide kasutus on levinud tehnilises kirjanduses alates 2010. aastate lõpust ning selle mõiste on arenenud koos digitaalse kahekordse ja servaalaselt töödeldud andmetöötluse arendustega. Tulevikus keskendutakse veelgi suuremale koostalitlusvõimele, turvalisusele ja skaleeritavusele, et toetada smart- ja võrgu-põhiseid taristuprojekte.