Hüdrolüüsireaktsioon

Hüdrolüüsireaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus molekul laguneb vee molekuli abil. Sõna "hüdrolüüs" tuleneb kreeka keelest, kus "hydro" tähendab vett ja "lysis" tähendab lõhkumist. Selle reaktsiooni käigus lisatakse vee molekul lagunevale ühendile, mille tulemuseks on kahe või enama uue ühendi moodustumine. Vesi toimib nii reaktiivina kui ka katalüsaatorina.

Hüdrolüüs on paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides oluline. Näiteks toidus seedimisel toimub paljude suuremate molekulide, nagu süsivesikud, valgud ja rasvad, hüdrolüüs väiksemateks koostisosadeks, mida organism suudab omastada. Süsivesikute hüdrolüüs annab monosahhariide, valkude hüdrolüüs annab aminohappeid ja rasvade hüdrolüüs annab rasvhappeid ja glütserooli.

Soolade puhul võib hüdrolüüs põhjustada lahuse happelisuse või aluselisuse muutust. Kui sool on moodustunud tugeva happe ja nõrga aluse reageerimisel, hüdrolüüsib aluse katioon veega, moodustades hüdroksiidioone ja vaba happe, muutes lahuse happeliseks. Vastupidi, kui sool on moodustunud nõrga happe ja tugeva aluse reageerimisel, hüdrolüüsib happe anioon veega, moodustades hüdrooniumioone ja vaba aluse, muutes lahuse aluseliseks. Paljud orgaanilised ühendid, nagu estrid, amiidid ja polüsahhariidid, läbivad samuti hüdrolüüsi.