Hõõgumisel

Hõõgumisel, või teaduslikult *friktsioon*, on mehaaniline jõud, mis tekkib kahte pinnast vastastikku liikudes või püsides. See jõud vastupaneb liikumisele ja põhjustab energiatühistamist, mis ilmneb soojusena. Hõõgumise mõju on oluline paljudes füüsikalistes ja inženeerilistes protsessides, sealhulgas liigutuses, masinate töös ja isegi bioloogilistes süsteemides.

Hõõgumise suurus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas pinnaste materjalist, pindade glatsustusastmest, kontaktpinda ja temperatuuri. Hõõgumise liike jagatakse peamiselt kaheks: kinemiline (dinaamiline) hõõgumine, mis esineb liikuvate pinnaste vahel, ja staadiline hõõgumine, mis ilmneb püsivates pinnastes enne liikumise algust. Hõõgumise koefitsient (*μ*) on mõõtühik, mis väljendab hõõgumise suhet normaaljõule, mis tekkib pinnaste vahelisele kontaktile.

Hõõgumine võib olla kasulik või kahjulik. Positiivne mõju näidab näiteks autode remmid, mis tagavad haljastumise, või kirjutusvahendid, mis võimaldavad joonistada. Samas võib hõõgumine ka vähendada efektiivsust, näiteks masinate osade kulumise või energiatühistamise tõttu. Hõõgumise vähendamiseks kasutatakse lubrikante, näiteks õli või grafiiti, mis vähendavad kontaktpinda ja vähendavad hõõgumise jõudu.

Hõõgumise uurimine on oluline mehaanika, materjaliteaduse ja inženeerimise alal, et parandada masinate efektiivsust ja kestvust.