Hõõglambid

Hõõglambid, ka tuntud kui hõõgniidiga lambid, on elektrivalgustuse tüüp, mis toodab valgust, kuumutades õhukest metallniiti, tavaliselt volframist, elektrivooluga läbi. See niit asub klaaspirnis, mis on tavaliselt täidetud inertse gaasi või vaakumiga, et takistada niidi oksüdeerumist ja sulamist. Kui elektrivool läbib niiti, muutub see nii kuumaks, et hakkab helendama, kiirates valgust.

Hõõglambid olid pikka aega peamine kunstliku valgusallikas kodudes ja ettevõtetes. Neid iseloomustab soe ja meeldiv valgusspekter, mida paljud inimesed eelistavad. Neil on ka suurepärane värviedastusindeks (CRI), mis tähendab, et nad näitavad värve peaaegu samamoodi nagu looduslik valgus. Hõõglampide tootmine on suhteliselt odav ja nende tööpõhimõte on lihtne.

Nende peamine puudus on aga nende madal energiatõhusus. Suur osa tarbitavast energiast muundub soojuseks, mitte valguseks. Seetõttu on nende energiatarve palju suurem võrreldes uuemate valgustustehnoloogiatega, nagu LED-lambid ja kompaktluminofoorlambid. Viimastel aastatel on hõõglampide tootmine ja müük paljudes riikides vähenenud või keelatud, et edendada energiatõhusamaid alternatiive. Hõõglampe kasutatakse endiselt spetsiaalsetes rakendustes, kus nende ainulaadsed omadused, nagu kiire sisselülitumine ja eriline soojuslik kiirgus, on vajalikud.