Häälehäireid

Häälehäireid, tuntud ka kui düsfoonia, on termin, mis kirjeldab muutusi normaalses hääles. Need muutused võivad hõlmata kähedust, hingeldust, valulikkust, nõrkust, kõrgenenud või langenud helikõrgust või hääle kadu. Häälehäired võivad mõjutada inimest nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt, raskendades suhtlemist ja mõjutades igapäevaelu.

Põhjused häälehäirete tekkeks on mitmekesised. Levinumad põhjused hõlmavad häälekuritarvitamist, näiteks liiga valju rääkimist või laulmist, ning infektsioone, nagu larüngiit. Krooniline köha, gastroösofageaalne refluks (GERD) ja allergia võivad samuti ärritada häälepaelu. Muud võimalikud põhjused on häälepaelte sõlmed, polüübid või kasvajad, samuti neuroloogilised seisundid, mis mõjutavad häälelihastesse minevaid närve. Häälehäired võivad olla ka teatud ravimite kõrvalmõju.

Diagnoosimiseks uurib arst tavaliselt patsiendi meditsiinilist ajalugu, hindab hääle omadusi ja võib vajadusel suunata larüngoskoopiasse, mis võimaldab otse häälepaelu visualiseerida. Ravi sõltub suuresti esialgsest põhjusest. See võib hõlmata häälehügieeni nõuandeid, hääleteraapiat logopeediga, ravimeid või kirurgilist sekkumist. Ennetamine keskendub hääle säästmisele, piisavale vedeliku tarbimisele ja ärritajate vältimisele.