Hormoonitüübid

Hormoonitüübid viitab erinevatele klassifikatsioonidele, mida kasutatakse hormoonide rühmitamiseks nende keemilise struktuuri, funktsiooni või tootmispaiga alusel. Keemilise struktuuri järgi jagunevad hormoonid peamiselt aminohappe derivaatideks, peptiidideks ja steroidideks. Aminohappe derivaadid on väikesed molekulid, mis on tuletatud ühest aminohappest, näiteks türoksiin kilpnäärmehormoon. Peptiidhormoonid koosnevad aminohappe ahelatest, nagu insuliin ja kasvuhormoon. Steroidhormoonid, nagu kortisool ja suguhormoonid, on rasvlahustuvad ja tuletatud kolesteroolist.

Funktsiooni järgi võib hormoone klassifitseerida laiemate kategooriate järgi, nagu kasvuhormoonid, ainevahetushormoonid, reproduktiivsed hormoonid ja stressihormoonid. Need kategooriad annavad ülevaate hormoonide peamistest rollidest organismis. Erinevad hormoonid võivad mõjutada mitmeid kehafunktsioone, sageli koostöös.

Tootmispaiga järgi võib hormoone nimetada ka vastavalt endokriinsele näärmele, mis neid toodab, näiteks hüpotaalamuse hormoonid, hüpofüüsi hormoonid, kilpnäärme hormoonid, neerupealiste hormoonid ja sugunäärmete hormoonid. See klassifikatsioon aitab mõista hormonaalse regulatsiooni keerulist võrgustikku, kus erinevad näärmed ja hormoonid töötavad koos tasakaalu säilitamiseks. Teised klassifikatsioonid võivad hõlmata ka seda, kas hormoon on vees lahustuv või rasvas lahustuv, mis mõjutab nende transporti veres ja toimemehhanismi rakkudes.