Peptiidhormoonid

Peptiidhormoonid on hormoonid, mis koosnevad aminohapetest. Need mängivad olulist rolli paljudes füsioloogilistes protsessides, sealhulgas ainevahetuses, kasvades, paljunemises ja stressireaktsioonides. Erinevalt steroidhormoonidest, mis on rasvlahustuvad, on peptiidhormoonid vees lahustuvad ja ei saa otseselt rakkudesse siseneda. Selle asemel seonduvad nad rakkude pinnal olevate retseptoritega, käivitades signaaliülekande kaskaadi, mis lõpuks mõjutab rakkude funktsiooni.

Peptiidhormoonid sünteesitakse spetsiifilistes näärmetes või kudedes ning vabastatakse vereringesse, et jõuda sihtrakkudeni üle kogu keha. Nad võivad toimida nii lokaalselt kui ka süsteemselt. Näiteks insuliin, mis on peptiidhormoon, reguleerib veresuhkru taset kogu kehas, samas kui kasvuhormooni mõju võib olla lokaalne, stimuleerides luude ja lihaste kasvu.

Mõned tuntumad peptiidhormoonid on insuliin, glükagoon, kasvuhormoon, prolaktiin, östrogeen, testosteroon ja paljud hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid. Nende tasakaal on tervise säilitamiseks hädavajalik ning nende tootmise häired võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, nagu näiteks diabeet, kilpnäärme talitlushäired või kasvuhäired. Peptiidhormoonide uurimine on jätkuvalt aktiivne teadusvaldkond, mille eesmärk on paremini mõista nende keerukaid funktsioone ja potentsiaalseid terapeutilisi rakendusi.