Heterosügootsed

Heterosügootsed on isendid või genotüübid, millel on ühel kindlal geenil kaks erinevat alleeli. Näiteks genotüüp Aa tähistab heterosügootset koosseisu, kus A on domineeriv ja a resessiivne alleel. Heterosügootsus erineb homoosügootsusest, kus mõlemad alleelid on samad (AA või aa).

Fenotüüp ja genotüüp võivad olla seotud erinevalt. Domineeriv alleel võib anda fenotüübis märgatava mõju, kuid heterosügootne kombinatsioon võib mõnikord anda eripärase tulemuse. Erinevad nähtused näitavad seda: incomplete dominance puhul võivad heterosügootsed isendid anda vahepealse fenotüübi (nt roosad lilled punaste ja valgete vahel), samas codominance puhul võib mõlemad alleelid ilmuda samaaegselt (nt AB-verering).

Meditsiinilises kontekstis on heterosügootsed sageli kandjad recessiivsete haiguste korral: neil on mõlemad alleelid puudulikust haigusest erinev, kuid haigusnähud võivad puududa, kuni nad loovad identse recessiivse alleeli. Seetõttu on heterosügootsus tähtis genotüübi riskide ja pärilikkuse mõistmisel ning genotüübi testimine aitab tuvastada kandjaid.

Populatsioonigeneetikas mängivad heterosügootsed olulist rolli kohanemis- ja evolutsiooniprotsessides. Heterosügootse eelistuse ehk balansseeriva valiku näide on malaariale vastuvõtlikkuse kontekstis: heterosügootsed kandjad võivad omada suuremat elujõulisust, mistõttu haiguslike alleelide sagedus püsib populatsioonis.