Hemodialüüs

Hemodialüüs on neerufunktsiooni osalise või täieliku asendamise meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on vere jääkainete eemaldamine, liigse vedeliku väljutamine ning happesuse ja elektrolüütide tasakaalu hoidmine. Seda kasutatakse peamiselt kroonilise neeruhaiguse lõppstaadiumis või ägeda neerupuudulikkuse korral, kui neerud ei suuda neid ülesandeid iseseisvalt täita.

Protseduur seisneb vere eraldamises dialüüsisse, kus veri liigub poolläbilaskva membraaniga dialüsaatorisse. Seal toimuvad difusioon, osmoos ja ultrafiltratsioon: jääkained (nt urea ja kreatiniin) ning liigse vedeliku ainevahetus difundeeruvad dialüsaatide suunas ja eemalduvad verest. Dialüsaat on elektrolüütide tasakaalustatud lahus, mis aitab säilitada vere pH ja vedeliku taset.

Vere ühendamiseks dialüüsiga kasutatakse tavaliselt arteri-veeni fistlit, mis on loomulik ühendus arteri ja veeni vahel. Kui fistul ei saa sobida, kasutatakse graft’i või kateetrit.

Hemodialüüsiseansid toimuvad tavaliselt kolm korda nädalas ning iga seanss kestab umbes 3–5 tundi. Mõnel patsiendil on võimalik teha kodust hemodialüüsi, mis nõuab koolitust, seadmete kasutamise oskust ning perekonna või hooldaja tuge. Võimalikud tüsistused hõlmavad madalat vererõhku, infektsioone, verejooksu ja elektrolüütide kõikumisi.

Hemodialüüs leevendab uremia sümptomeid ja pikendab elu ning võib olla osa kombineeritud ravi. See ei asenda neerusiirdust ega mõnel juhul peritoneaaldialüüsi. Alternatiivideks on peritoneaaldialüüs ja neerusiirdus.