Haridustasanditel

Haridustasanditel on statistiline mõiste, mida kasutatakse nähtuste kirjeldamisel ja võrdlemisel eri haridustasemete lõikes. See viitab inimese omandatud haridustasemele, näiteks põhiharidus, keskharidus (mida hõlmab ka gümnaasium), kutseharidus ja kõrgem haridus (bakalaureuse, magistri ja doktorikraad). Haridustasanditel esitatavad andmed võimaldavad vaadata, kuidas haridustase seondub erinevate tulemuste ja sotsiaal- ja majanduslike näitajatega.

Haridustasandite lõikes kogutakse ja analüüsitakse andmeid erinevates valdkondades, nagu tööhõive, sissetulekud, tervis, osalus elukestvasõppes ja hariduse omandamise jätkamise võimalused. Näiteks võivad uuringud võrrelda töötuse määra, keskmist palga või lõpetamismäärasid vastavalt haridustasemetele. Selline jaotus aitab mõista, milliseid täiendavaid toetusmeetmeid või ressursse on vaja erinevates sihtrühmades.

Tavaliselt käsitletakse haridustasandeid Eesti kontekstis peamiselt põhihariduse, keskhariduse ja kõrgema hariduse tasemetena, ning kõrgem haridus jaguneb bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadide tasemeteks. Rahvusvahelises kontekstis kasutatakse sageli sarnaseid jaotusi, mida võimaldavad erinevad kvalifikatsiooniraamistikud ja rahvusvahelised andmebaasid. Haridustasanditel esinevad andmed on olulised nii politikas- kui ka teadusuuringutes, et hinnata haridussüsteemi mõju ühiskonnale ja majandusele.

Piirangutena tuleb arvestada erinevaid klassifikatsioonide kokkulangevusi ja ajakohasust, andmete võrreldavust kajastavaid väljakutseid ning muutusi kvalifikatsioonide tõlgenduses.