Haldusnorme

Haldusnorme on avaliku halduse tegevust reguleerivad ja riigi institutsioonide ning nende töötajate käitumist suunavad normatiivsed reeglid. Need hõlmavad nii seaduslikke norme kui ka täpsustavaid üld- ja sisenorme ning suuniseid, mis käsitlevad haldusmenetlusi, otsuste vastuvõtmist, teenuste osutamist ja haldusasutuste korraldust.

Haldusnorme jagatakse sageli menetlusalusteks—nendega määratakse, kuidas taotletakse avalikku teenust, millised on menetluste tähtajad ja vormid—ning sisu- (materjalseteks) normideks, mis sätestavad õigused ja kohustused ning halduse eesmärgid. Lisaks on olemas organisatsiooninorme, mis määravad struktuuri ja vastutused.

Allikateks on põhiseadus, üldised ja eriseadused, valitsuse ja ministeeriumide määrused ning haldusmenetluse seadus, samuti erinevad juhised, mis kirjeldavad praktilisi protsesse. Haldusnorme arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusaktide kohustuste kontekstis.

Haldusnormid on õiguslikult siduvad: need loovad ootustele ja kohustustele õiguskindluse ning tagavad kontrolli ja läbipaistvuse. Otsuste põhjendatus, õiglase menetluse tagamine ja menetlusesse kaasamine on haldusnormide keskseid põhimõtteid, mida kontrollitakse kohtute ja asjakohaste asutuste poolt.

Näited hõlmavad teenindusstandardite järgimist, taotluste vastamis- ja otsuste väljakuulutamiste tähtaegu, teabe avalikustamist ja otsuste põhjenduse esitamist.