HCVinfektsioonid

HCVinfektsioonid ehk hepatiit C on hepatiit C viiruse (HCV) põhjustatud maksainfektsioon. Enamik nakkustest muutub krooniliseks ja võib pikaajaliselt põhjustada maksaprobleeme, sealhulgas tsirroosi või maksavähki.

Viirus edastub peamiselt veri kaudu. Olulised riskitegurid on süstivate narkomaanide nõelte jagamine, vereülekanded enne verevarustuse kontrolli ning meditsiiniliste või hambaravi protseduuride käigus verega kokkupuuted. Sugulisel teel levimine on harv. Emalt lapsele edasikandumine on samuti haruldane. Pärast nakatumist võivad sümptomid puududa aastaid.

Kroonilise infektsiooni korral võivad esineda väsimus, iiveldus ja kaalulangus; maksafunktsiooni kahjustuse nähud võivad ilmneda kauem hiljem. Raskematel juhtudel võib areneda maksatsirroos, maksapuudulikkus ning maksavähk.

Diagnoos algab HCV antikehade testi (anti-HCV). Aktiivse infektsiooni kinnitamiseks tehakse HCV RNA PCR-test. Genotüübi määramine oli varem oluline, kuid tänapäeva laia spektriga DAA-d sobivad enamasti kõigile genotüüpidele.

Ravivõimalused on suukaudsete direct-acting antivirals (DAA-d) põhised. Ravi kestus on tavaliselt 8–12 nädalat ning edukus on kõrge, sageli üle 95% juhtudest, mis viib viiruse veres väljajäämiseni.

Vaktsiini HCV vastu puudub. Ennetus põhineb turvalistel vere- ja meditsiinilistel praktikatel (steriilsed vahendid, verevarustuse kontroll), kahju vähendamise programmidel ja riskirühmade regulaarsel testimisel. Pärast ravi on reinfektsioon võimalik, seetõttu tuleb jätkata riskide vähendamise meetmeid.