Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud on fundamentaalne loodusjõud, mis põhjustab massiga objektidevahelist vastastikmõju. See on üks neljast fundamentaalsest interaktsioonist, koos elektromagnetilise jõu, nõrga tuumajõu ja tugeva tuumajõuga. Gravitatsioon on vastutav paljude füüsikaliste nähtuste eest, alates planeetide liikumisest tähtede ümber kuni õunte kukkumiseni puudelt.

Sir Isaac Newton formuleeris oma universaalse gravitatsiooniseaduse 17. sajandil, kirjeldades gravitatsioonijõudu kui proportsionaalset objektide masside korrutisega ja pöördvõrdset nende vahelise kauguse ruuduga. See tähendab, et mida suurem on objektide mass ja mida lähemal nad on, seda tugevam on nende vaheline gravitatsioonijõud. Newtoni seadus annab väga täpseid tulemusi paljudes olukordades, kuid ei selgita täielikult gravitatsiooni olemust.

1915. aastal avaldas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteooria, mis pakkus uue ja täpsema kirjelduse gravitatsioonist. Einsteini teooria kohaselt ei ole gravitatsioon jõud selle traditsioonilises mõttes, vaid ruumiaja kõverdumine, mille põhjustavad massi ja energia. Suuremad massid kõverduvad ruumiaega rohkem, mõjutades objektide liikumist selles kõveras ruumis. See mudel selgitab nähtusi, mida Newtoni seadus ei suutnud, nagu näiteks Merkuriuse periheeli pretsessioon ja valguskiirte paindumine massiivsete objektide lähedal. Gravitatsioonijõud on alati tõmbejõud, mitte tõukejõud.