Glükosiidsidemed

Glükosiidsidemed on keemilised sidemed, mis ühendavad kahte monosahhariidi molekuli või monosahhariidi molekuli teise orgaanilise molekuliga, nagu alkohol või amiin. Need sidemed moodustuvad monosahhariidi anomeerse süsiniku ja teise molekuli hüdroksüülrühma vahelise kondensatsioonireaktsiooni käigus, mille tulemusel eraldub üks veemolekul. Glükosiidsidemeid nimetatakse sageli ka glükosiidsideks.

Glükosiidsidemed on olulised paljudes bioloogilistes protsessides. Need moodustavad disahhariidide, nagu sahharoosi (lauasuhkur) ja laktoosi (piimasuhkur), ehitusplokke. Polüsahhariidides, nagu tärklises ja tselluloosis, on tuhandeid monosahhariidiühikuid ühendatud pikkade glükosiidsidemete ahelatega. Need polüsahhariidid on elusorganismides olulised energia salvestamise ja struktuursete funktsioonide täitmise osas.

Glükosiidsidemeid võib liigitada nende moodustumise viisi järgi. Alfa (α) glükosiidsidemed tekivad, kui anomeerne süsinik on orientatsioonilt sama nagu süsiniku ahel, samas kui beeta (β) glükosiidsidemed tekivad, kui need on vastandlikus orientatsioonis. Seedimine toimub ensüümide abil, mis suudavad spetsiifiliselt lõhustada teatud tüüpi glükosiidsidemeid. Näiteks inimeste seedesüsteem sisaldab ensüüme, mis suudavad lõhustada tärklises leiduvaid α-glükosiidsidemeid, kuid mitte tselluloosis leiduvaid β-glükosiidsidemeid. See selgitab, miks me saame tärklisest energiat, aga tselluloosist mitte.