Gaaslahused

Gaaslahused on homogeenne segu, kus gaas on lahustunud lahustises, tavaliselt vees. Selline segu on molekulaarselt ühtlaselt jaotunud ja gaasina esiar vv kogus määrab lahustuvuse. Gaaslahuseid uuritakse keemias, füüsikas ja keskkonnateadustes ning need on olulised nii looduses kui tööstuses.

Peamised printsiibid on Henry seadus: lahustuvus C on proportsionaalne gaasi osarõhuga P_gas, ehk C = k_H · P_gas. Lahustuvus sõltub temperatuurist ja rõhust: tavaliselt lahustub gaas paremini madalama temperatuuriga ja suurema rõhuga. Kui gaas reageerib lahustises, tähendab see keemilist neeldumist (mitte pelgalt füüsilist lahustumist); nt CO2 vees moodustuvad karbonaadid.

Näited: CO2 vees lahustub ja osaliselt dissotsieerub karbonaalsüsteemi moodustusteks; O2 lahustub vees, kuid vähem kui CO2; N2 lahustub veelgi vähem.

Rakendused on laiaulatuslikud: karbonaadi jookide tootmine, gaaside eraldus- ja puhastusprotsessid (absorptsioonid), merevee CO2 sidumine ja kliimaga seotud protsesside modelleerimine. Gaaslahuste omadusi kirjeldatakse molaarse lahustuvusega või Henry konstantiga ning nähtusi nagu mitte-ideaalused lahused käsitletakse aktiivsuskriitide ja tasakaalu kaudu.

Kokkuvõttes kirjeldavad gaaslahused gaaside lahustumist teistesse ainetesse ning nende vahelised tasakaalud on olulised nii looduslike kui tehniliste protsesside mõistmiseks.