GISanalüüsi

GISanalüüsi on geografilise teabe süsteemide (GIS) abil ruumiliste andmete töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärk on avastada ruumilisi mustreid, suhteid ja tendentse ning toota otsustus- või planeerimisalaseid lahendusi. See hõlmab andmete kogumist, ettevalmistamist, analüüsi ja tulemuste tõlgendamist ning esitamist kaartide, tabelite või raportitena.

GISanalüüsil kasutatakse erinevaid andmetüüpe, peamiselt vektori- ja rasterandmeid, ning sõltuvalt eesmärgist on oluline valida sobiv koordinaatsüsteem ja metaandmed. Andmete kvaliteet, dünaamika ja kaalutlusruum mõjutavad otsuseid ja tulemuste usaldusväärsust. Analüüsprotsess hõlmab sageli andmete puhastamist, georefereerimist ja ühendamist erinevatest allikatest.

Tavapärased analüüsimeetodid hõlmavad ruumilist ülekordmist või võrdlust (overlay), ümbermõõdu- või lähedusanalüüsi (buffer ja proximity), ruumilist ühendamist võrk- või teekonnanükteerimisega, ruumilist interpoleerimist, kuumuspunkrite (hotspot) analüüsi ning sobivuse- või maastikuuuringuid. Sageli kombineeritakse ruumilised ja statistilised meetodid, et hinnata seoseid ja ennustada asukoha- või maastikutingimusi.

Kõrgenduseks on GISanalüüs rakendatav linnaplaneerimises, keskkonnahalduses, transpordi- ja kriisiohjas, tervishoius, põllumajanduses ning turu- või sotsiaalsetes uuringutes. Tööriistadena kasutatakse sageli GIS-tarkvara (nt ArcGIS, QGIS) ning programmeerimiskeeli ja andmebaase (Python, SQL) ruumilise analüüsi automatiseerimiseks. Väljunditeks on kaardid, interaktiivsed VA- ja GIS-aruanded ning ruumilised mudelid. Peamised väljakutsed on andmekvaliteet, skaala sobitamine, ebakindlus ja privaatsus.