Füsikaomadused

Füsikaomadused (füüsikalised omadused) on aine või süsteemi omadused, mida kirjeldatakse füüsikaliste suuruste abil ja mida saab mõõta ilmanaine koostist või struktuuri püsivalt muutmata. Need omadused aitavad iseloomustada materjale, eristada aineid ja hinnata nende käitumist erinevates tingimustes.

Omadused jagunevad peamiselt kahte rühma: intensiivsed ja ekstensiivsed. Intensiivsed omadused ei sõltu kogusest, vaid materjali olemusest. Näideteks on tihedus, refraktsioonindeks, elektri- ja soojusjuhtivus, magnetilised omadused, kõvadus ja optilised omadused nagu värvus või läbipaistvus. Ekstensiivsed omadused sõltuvad kogusest ning hõlmavad massi, mahtu ja kogust (nt moolide arv) süsteemis.

Füsikaomaduste mõõtmine toimub standardiseeritud meetoditega. Mass mõõdetakse kaaluga, maht – sobiva mõõturi abil, ning tihedus leitakse massi ja mahtu suhte abil. Temperatuur, rõhk ja füüsikalised provotseeritavad muutused võivad mõjutada intensiivseid omadusi, kuid mitte aine koostist mõnel hetkel. Üldiselt kogutakse ja talletatakse omadused standardites ja andmebaasides, mis võimaldavad võrrelda ja valida materjale teatud rakenduste jaoks.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad materjalitehnoloogiat, keemiat, geoloogiat ja kvaliteedikontrolli. Füüsikalised omadused on kriitilised identifikatsiooniks, materjalide valikuks ja iseloomustamiseks ning neid kirjeldavad sageli standardtabelid ja mürad. Nii on võimalik hinnata näiteks vedelate ja tahkete ainete käitumist temperatuuril, rõhul või elektrilises ja magnetilises välis-olukorras.

---