Finantsseisundi

Finantsseisund (gen: finantsseisundi) tähistab isiku, ettevõtte või avaliku sektori rahalist olukorda kindlal ajal. See kajastub varade, kohustuste ja omakapitali suurustes ning rahavoogudes ning peegeldab võimet katta kohustused, tagada jätkuv tegevus ja saavutada finantsilised eesmärgid. Hea finantsseisund hõlmab tavapäraselt likviidsust, solventsust, kasumlikkust ja stabiilset rahavoogu.

Finantsseisundi hinnang põhineb mitmetel näitajatel. Likviidsus näitab lühiajalist maksevõimet ja vara konverteeritavust raha, näiteks rahavoo ja lühiajaliste kohustuste suhet võrreldes. Solventsus ehk pikaajaline võime täita kohustusi sõltub kapitali struktuurist ja võlakohustuste tasumisest. Kasumlikkus peegeldab suutlikkust genereerida kasumit ning varade ja omakapitali tootlust. Rahavoogudel keskne roll on operatiivse ja vaba rahavoo jälgimine.

Andmed finantsseisundi hindamiseks saadakse finantsaruanetest, eelarvedest ja prognoosidest. Tüüpilised allikad hõlmavad bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoo aruanne, lisaks võrdlus-, trendi- ja stressitestide kasutamist. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IFRS) või kohalikud GAAP-reeglid määravad aruandluse vormid ja perioodid.

Finantsseisund on keskne nii ettevõtete juhtimise, laenuandjate, investorite kui ka valitsuse huvides. See aitab hinnata krediidivõimet, riske, investeerimisvalikuid ning rahastamisstrateegiaid. Piirangutena võivad esineda kvaliteedi varieeruvus, inflatsioon, hooajalisus ja arvestuslike valikute mõju ning seetõttu vajab hindamine nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset analüüsi.