Finantsinstrumentid

Finantsinstrumentid on lepingud, mis annavad ühele osapoolele finantsvara ning teisele osapoolele finantskohustusi või omakapitali instrumente. Nende hulka kuuluvad sularaha ja nõuded, võlakirjad, laenud, aktsiad ning tuletisinstrumendid nagu futuurid, optsioonid ja swapid. Need võivad luua nii varasid kui ka kohustusi ning nende väärtus ja rahavooguded sõltuvad lepingu tingimustest ja turutingimustest.

IFRS 9 raames liigitatakse ja mõõdetakse finantsinstrumente sõltuvalt äritegevuse mudelist ja SPPI-kriteeriumist (ainult põhiosa ja intressiga seotud rahavoogudel). Võimalikud mõõtmise viisid on amortiseeritud soetusväärtus, debt instruments FVOCI (kasum või kahjum otse omanikule) ja FVTPL (fair value through profit or loss). Aktsiainstrumentide puhul peetakse tavaliselt FVTPL-i, välja arvatud erandlikud valikud. Lisaks hinnatakse ja kajastatakse krediidiriski tekkimise ootuste põhjal sise-impairment ehk ECL (expected credit losses).

Derecognition ehk õiguste ja kohustuste kustutamine toimib siis, kui finantsinstrumenti lepingu alusel saadud rahavoo õigused ja kohustused lõpevad või kanduvad kolmandale isikule. Finantsinstrumentide väärtuse muutused kajastatakse vastavalt eelnevale mõõtmisele ja võimalik on instrumente reklassifitseerida, kui äritegevuse mudel või SPPI-kriteeriumid muutuvad.

Tuletisinstrumentidel on eriline roll: need võimaldavad varju riskide vähendamist või spekuleerimist ning võivad olla seotud intresside, valuutakursside või kaupade hindadega. Piiranguid ja õiguslikke nõudeid reguleerivad nii ettevõtete kui ka investorite jaoks olulised standardid ja järelevalveasutused.

Regulatoorses raamistikus osalevad nii Eesti Finantsinspektsioon kui Euroopa Liidu tasandil MiFID II, MiFIR ja EMIR, mis sätestavad õigused, kohustused ja läbipaistvuse nõuded finantsinstrumentide ettevõtjate ja turgude jaoks.