Filtratsiooniliike

Filtratsiooniliigid tähistab erinevaid meetodeid, millega vedelik või gaas eraldatakse või puhastatakse osakestest. Filtratsioon põhineb mehaanilisel barjääri kujul, filtreeriva media sügavusel ning lisafunktsioonidel. Ühe protsessi puhul võib rakendada multiple mehhanisme, et saavutada soovitud eraldis.

Mehhaanilised filtratsiooniliigid jagunevad peamiselt sõelfiltratsiooni ja sügavfiltratsiooni vahel. Sõelfiltratsioon kasutab tihedat filter- või võrgstruktuuri, mis jätab kinni suuremad osakesed ja laseb läbi väiksemad. Sügavfiltratsioon seevastu eraldab osakesi media sügavuses toimivate mehhanismide kaudu, kus osakesed võivad jääda filtreeriva media kaudu või adsorbeeruda terve media kihiga.

Poros suuruse järgi eristatakse mikrofiltratsiooni, ultrafiltratsiooni, nanofiltratsiooni ja vastupidist osmoosi. Mikrofiltratsioon eraldab osakesi umbes 0,1–10 µm suurusjärgus, tavaliselt jäävad välja suuremad osakesed ja bakteri. Ultrafiltratsioon töötab suurustevahemikus umbes 0,01–0,1 µm ja eraldab valke ning osaliselt viiruseid. Nanofiltratsioon hõlmab umbes 1–10 nm suuruseid poore ja võimaldab eraldada väiksemaid molekule ning mõningaid ioone. Vastupidine osmoos (RO) kasutab kõrgendatud rõhku ioonide ja väga väikeste molekulide eraldamiseks, pakkudes tugevamat puhastust.

Filtratsioonimediad võivad olla keraamilised või plastmembraanid, samuti sügavfiltratsiooniks sobivad media või aktiivsöe baasil põhinevad filtrid ning tekstiilmaterjalid. Rakendused hõlmavad joogivee puhastamist, toidu- ja joogitööstust, farmaatsiatööstust ning õhu filtrimist.

Filtratsiooniliike hinnatakse peamiselt eraldatava osa suuruse, voolukiiruse ja filtrikihiga seotud kulu järgi, samuti vastavusse vastavate standardite ja ohutusnõuetega.