Filtratsiooniliik

Filtratsiooniliik ehk filtratsiooni tüüp kirjeldab, kuidas ainevedelikust eraldatakse või puhastatakse osakesed ning mida filtreeritakse ja kuidas. Filtratsiooniliike määrab peamiselt eraldatavate osakeste suurus, filtrimaterjal ning kasutatav toimimismehhanism. Üldiselt jagunevad filtratsiooniliigid mehaanilisele, bioloogilisele, keemilisele ja membranfiltratsioonile, samuti eristatakse gravitatsioonipõhist ja survega toimuvat filtratsiooni.

Mehaaniline filtratsioon keskendub suspendeeritud osakeste püüdmisele filtermaterjali või filtrimembraani abil. Seda jagatakse sügavfiltratsiooniks (depth filtration), kus osakesed peavad läbima paksu filtrikihi, ning pinnafiltratsiooniks (surface filtration), kus peamiselt jäävad osakesed filtripinnale. Mehaaniline filtratsioon on levinud vee-, toidu- ja õhupuhastuses ning akvaariumides.

Bioloogiline filtratsioon kasutab mikroorganisme (peamiselt bakterite populatsioone) ainevahetusprotsesside kaudu. See muundab kahjulikke ühendusi, näiteks ammooniaki NH4+ nitritiks NO2- ja seejärel nitraadiks NO3-, ning aitab tagada veekvaliteedi ja nitriotsükli toimimist akvaariumides ning reovee töötlemisel.

Keemiline ehk adsorbeeriv filtratsioon hõlmab ainete eraldamist adsorbentide abil, näiteks aktiivsöe kasutamist lõhnade, värvuste ja orgaaniliste ühendite eemaldamiseks. Ionivahetusvahetajad võivad eemaldada lahustunudioone ja mineraalsoolasid.

Membranitõmbel põhinev filtratsioon kasutab spetsiaalseid filtreerimembraane (micro-, ultra-, nano-filtratsioon ja reverse osmosis), mille kaudu eraldatakse üksikuid molekule ja ioone vastavalt porei suurusele.

Filtratsiooniliigi valik sõltub soovitud eralduse suurusest, vedeliku koostisest, töötingimustest ja kuludest.