Exotoksiinid

Ekso­toksiinid on bakterite või mõnede teiste organismide poolt sekreteeritud valgulised toksiinid, mis vabanevad ümbritsevasse keskkonda ja võivad kahjustada peremeesorganismi. Need toksiinid on tavaliselt väga potentsed ning nende toime oleneb toksiini tüübist ja kogusest. Ekso­toksiinid võivad olla geneetiliselt kodeeritud plasmididel või bakteriofaagidel ning neid toodetakse ainult siis, kui see on sobiv.

Tüübid ja näited: A-B toksiinid, kus A-komponent on katalüütiline ja B-komponent aitab ühenduse teha; näited hõlmavad difteeria toksiini, botulotoksiini ja tetanustoksiini. Kolera toksiin on sageli esitatud AB5-tüüpi toksin. Membrani kahjustavad toksiinid, näiteks Staphylococcus aureus alfa-toksiin, tekitavad rakumembraani pori. Superantigeenid, nagu TSST-1 ja mõnede enterotoksiinide rühmad, stimuleerivad suurt hulka T-lümfotsüüte ja põhjustavad tugevat tsütokiinide vabanemist. Lisaks on olemas AB5- ja teised komplekstid, millel on erinevad mehhanismid.

Mõju ja kliiniline tähendus: sõltuvalt toksiinist võivad ilmneda neurotoksilisus, enterotoksilisus või tsütotoksiline kahjustus; haigusnähud võivad olla äkksed ja eluohtlikud, kui toksin sattub vereringesse või levib teistes kudedes.

Diagnostika ja ravi: diagnostika põhineb kliinilisel pildil ja laboratoorsetel testidel ( immunoloogilised testid, PCR). Ravi on peamiselt toetav; mõnel juhul kasutatakse antitoksinaid või immunoglobuliine ning antibakteriaalset ravi. Ennetus hõlmab vaktsineerimist (difteeria, tetanus, pertussis), toiduohutuse ja infektsioonide tõrjet.