Eruptioonide

Eruptioonid on geoloogilised sündmused, mille käigus vabaneb Maapõuest soojus, gaasid ning tavaliselt ka vedel või tahke materjal. Enamik eruptsioonidest on seotud vulkaanilise tegevusega ning võivad avalduda erineva suuruse ja vormina, alates aeglasest lava voolamisest kuni tugeva tuha- ja gaasiplahvatuseni.

Vulkaanilised eruptsioonid jagunevad peamiselt kahte tüüpi: efusivseteks (lava voolamine) ja plahvatuslikeks eruptsioonideks. Efusivsed eruptsioonid tekitavad laava voolusid, mis jooksevad vulkaani küljest välja ja võivad moodustada lavaaukude ning laavavoo. Plahvatuslikud eruptsioonid paiskavad kõrgele atmosfääri tuha, gaase ja pyroklastilist materjali ning võivad tekitada pyroklastilisi voole ning märkimisväärseid vulkaanilist hingamisnähtusi. Erinevused tulenevad magma viskoossusest ja gaaside kogusest: kõrge viskoossusega magma võib koguneda suurema rõhu, põhjustades tugevama plahvatuse.

Eruptsioonide tekkeks on olulised magma gaaside kogunemine, magma viskoossus ja rõhu tõus, ning sageli ka tekkonilised protsessid plaatide liikumisel. Seire hõlmab seismilisi jälgimisi, gaaside koostise ja emissiooni mõõtmist, maapinna kallaku (tilt) ja GPS-mõõtmisi ning satelliidipilte.

Mõjud võivad olla kohalikud või laiaulatuslikud, sealhulgas elanikud ja infrastruktuur, lennuliikluse katkemine ning kliimale mõju suurte eruptsioonide korral. Mõned kuulsamad näited on Tambora (1815), Krakatau (1883) ja Eyjafjallajökull (2010).