Epiteelien

Epitel ehk epiteelkude on tihedalt üksteisega ühendatud rakkudest koosnev koe, mis katab kehapinna, vooderdab elundite sisepindu ja moodustab näärmete aluse. Epiteeli peamised funktsioonid on kaitse, pindade molekulide kontrollitud läbipääsu võimaldamine, sekretoorne aktiivsus ning sensoorsed ja mehhaanilised rollid. Epiteeli esineb erinevates organites ja struktuurides ning see võib olla kas hääldatult kerge või paks.

Epiteeli ilmestatakse kahe põhiomaduse järgi: rakkude arv kihtides ja rakkude kuju. Lihtne epiteel koosneb ühest rakukihist, kihiline epiteel mitmest kihist; valepost piiritatud ehk pseudostratifitseeritud epiteel näib mitmekihiline, kuid kõik rakud on kinnitatud basaalmembraanile. Rakkude kuju liigub lamellaarseks (lamedad rakud), kubikulaarsed ja pikitised (kolonni-lised) epiteelid; transitiivne ehk vahelduv epiteel on elastne ja võib pindosade mahtud muutuda, mida leidub põies ja teistes elundites.

Struktuur aitab kaasa funktsioonidele: apikaalne pind võib olla mikrovillidega (toetab imendumist) või tsiliaalset (liikumiseks kasutatavad cilia). Epiteeli külgnevalt asub basaalmembranaalne kiht (lamina basalis), mis kinnitab epiteeli aluskoele. Epiteel on avaskulaarne ja toitained jõuavad läbi sidekoe difusiooniga.

Kõige olulisemad arengulised ja kliinilised aspektid: epiteel pärineb kolmest embrüonaalsest kihtist (ektoderm, endoderm ja mesoderm) ning regenereerub tihti kuskilt alusselt. Epiteelipõhised kasvajad toodavad kartsinoome. Näiteks nahapinnal asuv epidermis, sooleseinade epiteel ning hingamisteede vooder kuuluvad epiteeli liikide hulka.