Endotsütoos

Endotsütoos on rakus toimuv protsess, mille käigus rakumembraan ümbritseb väliskeskkonnast pärit aine ja tõmbab selle endasse, moodustades vesikelli ehk endosoomi. See mehhanism võimaldab rakkudel võtta vastu toitaineid, vedelikke ja signaalmolekule ning osaleda membraanimoodustuste ja receptorite sätimises.

Endotsütoosi tüübid hõlmavad peamiselt:

- Retseptoripõhine endotsütoos: spetsiifiliste retseptorite kaudu ligandi sidumisel ja endotsütoosi käivitamisel. Näideteks LDL-i uptake ja transferriin retseptor,

- Pinotsütoos: mittespetsiifiline vedelike ja lahustuvate molekulide sissevõtt,

- Faagotsütoos: suurte osakeste või mikroorganismide sissevõtt fagotsüütide poolt,

- Makropinoos: laiaulatuslik vedelike ja väikeste osakeste sissevõtt ilma selge retseptorita.

Mehhanism ja järkjärguline tee: endotsütoos on energia ja tsütoskeleti sõltuv protsess. Membraan voldub sisse, moodustades vesikellide komplekti, millel võivad olla klathriin- või caveolaalakujulised mõjud. Vesikkel lõigatakse kinni dynamiiniga ja suunatakse esmalt endosoomide teed. Esmalt moodustub early endosoom, seejärel võib see küpseda late endosoomiks või liituda lüsosoomidega. Vesikell nihkub kas rakus teatavasse kohta, kus happeline pH vabastab ligandi ning retseptorid võivad tagasi membraani suunduda.

Funktsioon ja tähtsus: endotsütoos on oluline toitainete ja signaalide kontrolliks, immuunvastuses ning molekulide tallaosade ja receptorite sissetoomisel. Ebaõige reguleerimine võib kaasa tuua haigusi, näiteks LDL-retseptori puudulikkusest tingitud hüperkolesteroleemia ning viiruste rakusisenemist mõjutavate mehhanismide kaudu.

Kokkuvõte: endotsütoos on keskne raku sisemuse kontrollimehhanism, mis võimaldab materjali vastuvõttu ja süsteemset kohandamist vastavalt rakulistele vajadustele.