Elundisiirduste

Elundisiirdused on meditsiiniline protseduur, mille käigus asendatakse haige organ doonororgani või selle osaga. Enim siirdatavad organid on neer, maks, süda, kopsud, kõhunääre ning mõnikord peensoole osa. Siirdamised toimuvad nii elavatelt doonoritelt kui ka surnud doonoritelt, sõltuvalt organi tüübist ja patsiendi vajadusest.

Doonorivalik ja sobivus hinnatakse vererühma, histokompatibiliteedi markerite (HLA) sobivuse ning organi suuruse ja meditsiinilise vajaduse alusel. Jaotamist korraldavad riiklikud või piirkondlikud süsteemid, mis püüavad tagada õiglasema ligipääsu ja kiiruse.

Enne siirdamist viidi läbi põhjalikud uuringud; operatsioon on suur kirurgia. Pärast siirdamist manustatakse vastuvõtjale eluaegseid immunosuppressiivseid ravimeid, et vähendada tagasilükkamise ohtu. Need ravimid suurendavad infektsioonide ja teiste kõrvaltoimete riski, seetõttu on vajalik püsiv jälgimine ja ravimeid kohandatakse vastavalt patsiendi seisundile.

Ajalugu: esimene edukas neerusiirdus tehti 1954. aastal ning esimene edukas südamesiirdus 1967. aastal. Alates 1990ndatest on immunosuppressiivne ravi ning doonoriprogrammid oluliselt suurendanud siirduste edu ja elukvaliteeti.

Tänapäevased väljakutsed hõlmavad doonororganite nappust, pikaajalist järgitavust ning eetilisi küsimusi nõusoleku, andmete kaitse ja doonori tasustamise osas. Siirdussüsteemid on toonud olulise paranemise paljude elude jaoks.