Elektroconvulsiooniravi

Elektroconvulsiooniravi (ECT) on meditsiiniline ravi, mille käigus tekitatakse ajus kontrollitud krambi elektriliste impulsside abil. Protseduur viiakse ellu üldanesteesia ja lihasrelaksantide all, et tagada patsiendi mugavus ja ohutus. Krambi tekitamine võib viia kiiresti sümptomite paranemiseni, eriti raske depressiooni, katatoonia ja mõnede maniakaalsete episoodide korral.

Ajalugu ja käitumisviisid: ECT on kasutusel alates 1930ndatest. Tänapäeval kasutatakse lühikese pulsi elektrokeemiat ja hoolikat anesteesiat. Elektrodepaigutus võib olla kahepoolne või parempoolne unilateralne, viimane on vähese kognitiivse mõju tõttu sageli eelistatud. Ravi peab toimuma arsti ja anestesioloogilise meeskonna järelevalve all.

Näidustused: ECTi kasutatakse peamiselt raske depressiooni, ravile mitte vastava depressiooni, katatoonia ning mõnel juhul maniakaalsete või psühhoossete episoodide ravis. See võib olla valik patsiendile, kellel on suur enesetapu risk, talumatu atsentsus või halb reageerimine ravimitele.

Protseduur ja hooldus: tavaliselt tehakse seriaalne ravi mitme nädala jooksul, näiteks kaks kuni kolm korda nädalas, koguarv sõltub haigusseisundi ja vastuvõtlikkuse põhjal. ECT-iga kaasneb enne probingu hindamine, anesteesia ajal valikuliselt elektrohooldused ning pärast seansi jälgimine. Krambid kestavad tavaliselt 20–60 sekundit, taastumine võib võtta kuni tunnikese.

Tõhusus ja kõrvaltoimed: ECT on tuntud kui kiire ja efektiivne ravi raske depressiooni ja teatud teiste psühhiaatriliste seisundite korral. Kõrvaltoimed on üldiselt ajutised ja hõlmavad peavalu, nõrkust, iivitus ning lühiajalist mälulassi või segadust. Kognitiivsed kõrvaltoimed, eriti mälude osas, võivad püsida kauematel perioodil, kuid tavaliselt paranebid aja jooksul. Ohutusõpe ja patsiendi valikuline lähenemine on olulised ning ravi toimub kvalifitseeritud tervishoiutöötajate kontrolli all.