Dolomiit

Dolomiit (CaMg(CO3)2) on mineraal, mis kuulub karbonaatide klassi. Selle keemiline koostis koosneb kaltsiumist ja magneesiumist ühes karbonatiooniga, moodustades CaMg(CO3)2. Dolomiiti esineb nii eraldiseisva mineraalina kui osa settekivimite dolostoonist. Nimi pärineb prantsuse geoloogi Deodat de Dolomieu’ nimest, mille järgi on nime saanud ka Dolomiidid ja Dolomiitide nimeline mäestik Itaalias.

Omadused

Dolomiidi kristallid kuuluvad tavaliselt trigonaalse (romboedraga sarnane) süsteemi ning lõhkub kolmadesse erinevatesse suundades. Värvus on enamasti valge kuni hall, mõnikord roosakas või kollakas. Läbipaistvus võib olla läbipaistev kuni vähesel määral läbipaistev. Kõvadus Mohsi skaala järgi on 3,5–4 ja tihedus umbes 2,85 g/cm3. Dolomiit lõigub suhteliselt kergesti ning mittetäielik lõige annab kolm rhombohedral lõiget. Reageerimine happedega: teraldata proov võib reageerida HCl hapukeskkonnas aeglasemalt kui kaltsiit.

Moodustumine ja levik

Dolomiit tekib peamiselt settekivimites dolomitiseerumise teel, kus osaliselt asendatakse kaltsiumi magneesiumiga mereveest tingitud protsessides. See on levinud paljudes maailma piirkondades ning esineb laialdaselt ranna- ja basseinides asuvates settekivimites. Dolostoonid on sette- ja karstikultuuride oluline koostisosa ning Dolomiti mäestik (Itaalia) nime on saanud just dolomiidist.

Kasutus

Dolomiiti töödeldakse erinevatel eesmärkidel. See on oluline magneesium- ja kaltsiumi allikas (MgO ja CaO). Lisaks kasutatakse dolomiidinõuandeid kui täiteainet klaasis, plastides ja paberi tootmises ning dolostoneid ehitus- ja teedeehituses purustatuna.

Seotud mõisted

Dolostoon on dolomiidist peamiselt koosnev settekivim; Dolomiitid on dolomiidi mineraalsed kristallid. Dolomiitide nime on ajaloos seostatud ka Dolomiti mäestikega Itaalias.