Dolomiitid

Dolomiidid on settekivimid, mille peamine koostis on mineraal dolomiit (CaMg(CO3)2). Dolomiidid esinevad laialdaselt maailmas ja võivad olla erineva tiheduse, kristalliliste struktuuride ja värvusvarjunditega; sageli on need halli või hallikasmustani ning sisaldada lisandeid nagu kaltsiit (CaCO3) või raud-oksiide.

Dolomiidide moodustumine toimub peamiselt dolomitiseerumise teel, kus lubjakivis (CaCO3) asendub diagenetilisel või metasomaatilisel teel magneesiumiioonidega. See protsess võib toimuda diagenesel ajal, sageli merekeskkonnas rikas magneesiumiga ning tekitada õhukesi või kristallilist dolomiiti. Lisaks võib dolomiit tekkida otseselt magneesiumirikka merevee settevahelisel kristaliseerumisel või läbipaisvatel karst- ja vahelduvatele vormidele.

Dolomiidid on sageli mosaiigsed või hästi kristallised ning võivad sisaldada väikseid kaltsiidi lisandeid. Värvus varieerub valgest hallini, mõnikord roosakas või pruunikas ning pinnal võib esineda poorid või lünkad. Püsivaks testiks on hapnikuga acididel; dolomiid reageerib külmalt happel aeglasemalt kui kaltsiit ning vajadusel võib reaktsioon olla märgatavam peenestamisel.

Dolomiidid on globaalne jaotuvuses olulised nii kui ehitus- kui ka majanduslikust vaatenurgast. Neid kasutatakse ehituskivina, lubjakivina ning mõnel juhul magneesiumi allikana; neid võib esineda ka karsti- ja akviferina ning nad on tähtsad kui reservoir-kivimid nafta ja gaasi kogumisel. Dolomiidid annavad nime Dolomiitide mäestikele Itaalias, mis sai oma nime just dolomiidist.