Doktorantuuriprogrammid

Doktorantuuriprogrammid on ülikoolide pakutavad doktoriõppe programmid, mille eesmärk on arendada süvateaduslikku kompetentsi ja viia läbi iseseisvat uurimistööd; lõppeesmärgiks on doktorikraad ning teaduslike tulemuste loomine, mis võivad tugevdada teadusvaldkonna arengut ja innovatsiooni.

Struktuur ja sisu varieeruvad programmiti, kuid tavaliselt hõlmavad need juhendatavat uurimistööd, vormikoolitust ning seminare või töötoad, mis võivad keskenduda näiteks eetikale, andmete käsitlemisele või akadeemilisele kirjutamisele. Uurimistöö edenemist jälgitakse läbi regulaarsete kontrollide ning sageli tuleb doktorandil läbida ka erinõuded, nagu eksami või hindamise läbimine.

Kestus ja staatus: täistööajaga doktorantuur kestab tavaliselt 3–4 aastat; osalise tööajaga või eri süstematiseeritud vormide korral võib kestus pikeneda. Doktorandid on tavaliselt ülikooli töötajad või saavad rahastust stipendiumi või palgapõhise toetuse kaudu. Üldine eesmärk on tagada tihe juhendussuhe ja piisav aeg iseseisvaks uurimistööks.

Vastuvõtt ja rahastus: vastuvõtt on konkurentsi põhine; kandidaadid esita­vad uurimisettepaneku, akadeemilise tausta ning sageli soovitused või näited varasemast teadustööst. Paljud programmid pakuvad doktorantidele rahalist toetust (stipendium või töötasukorraldus), mida rahastatakse ülikoolist, riigist või Euroopa fondidest.

Väljund ja kaitse: doktoriõppe lõpetamisel antakse doktorikraad (doktorikraad) ja töö võib olla monograafia või koostatud artiklite kogumik, mis peab vastava komisjoni ees kaitstes rahuldama edasivõetavuse kriteeriumid. Rahvusvaheline koostöö ja publikatsioonide esitamine on tavapärased ning karjäärivõimalused ulatuvad akadeemilise maailma ja teadus- ning arendustegevuse vahel.