Diskriminantanalüüsi

Diskriminantanalüüs on statistiline meetod, mida kasutatakse mitme erineva rühma vahel olevate objektide klassifitseerimiseks. Eesmärk on leida üks või mitu diskriminantfunktsiooni, mis võimaldavad maksimeerida rühmade keskmiste erinevusi ja samal ajal minimeerida rühmade sees olevat varieeruvust. Need funktsioonid on lineaarsed kombinatsioonid ennustavatest muutujatest.

Diskriminantanalüüsi saab kasutada kahel peamisel viisil. Esiteks, kirjeldava analüüsi korral, kus uuritakse, millised muutujad kõige paremini rühmi eristavad. Teiseks, ennustava analüüsi korral, kus loodud diskriminantfunktsioone kasutatakse uute, veel klassifitseerimata objektide kuulumise määramiseks ühte olemasolevasse rühma.

Meetodi aluseks on eeldus, et ennustavate muutujate jaotus rühmade sees on normaaljaotus ning muutujate kovariatsioonimaatriksid on rühmade vahel võrdsed. Kui need eeldused ei kehti, võib meetodi jõudlus halveneda. Diskriminantanalüüsi tulemusi hinnatakse sageli klassifikatsioonimatriisi abil, mis näitab, kui täpselt suudab mudel objekti õigesse rühma paigutada. Populaarsed kasutusvaldkonnad hõlmavad bioloogiat, sotsiaalteadusi, turundust ja meditsiini.