Digitaaltelevisioonis

Digitaaltelevisioonis tähendab televisiooni edastamise ja vastuvõtmise meetodit, mis kasutab digitaalseid signaale. See on asendanud analoogtelevisiooni, pakkudes mitmeid eeliseid, sealhulgas paremat pildikvaliteeti, heli ja suuremat kanalite arvu. Digitaalne signaal jagatakse arvulisteks andmepakkideks, mis võimaldab seda tõhusamalt edastada ja töödelda.

Digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks on vaja digiboksi või telerit, mis toetab digitaalse signaali dekodeerimist. Levinud digitaaltelevisiooni standardid on DVB-T (maa peal leviv), DVB-S (satelliit) ja DVB-C (kaabel). Eestis on peamine levikanal maapealne digitaaltelevisioon (DVB-T).

Digitaaltelevisioon võimaldab pakkuda ka interaktiivseid teenuseid, nagu programmijuhendid, videolaenutus ja e-hääletamine. Selle tulemusena on vaatajakogemus muutunud paindlikumaks ja mitmekülgsemaks. Samuti on digitaaltelevisioon toonud kaasa laiema valiku kanaleid, kuna digitaalne signaal võimaldab tihedamat pakkimist ja seega suuremat andmekandevõimet võrreldes analoogsignaaliga. See on avanud ukse ka kõrglahutusega (HD) ja hiljem ka 4K televisiooni laiemale kättesaadavusele.