Dialüüsimembraanid

Dialüüsimembraanid on kunstlikud või looduslikud barjäärid, mida kasutatakse dialüüsi protsessides, eelkõige neerude asendusravina. Nende peamine ülesanne on võimaldada soovitud ainete läbimist, samal ajal kui suuremad molekulid ja rakud jäävad kinni. Dialüüsi käigus toimib membraan poolläbilaskva kihina, mis eraldab verd dialüüsivedelikust (dialüsaadist).

Membraanide materjalid võivad olla erinevad, sealhulgas polümeerid nagu polüsulfoon, polüeeteresulfoon või polüamiid. Need materjalid valitakse nende biokompatibilisuse, vastupidavuse ja soovitud poorisuuruse järgi. Pooride suurus on kriitilise tähtsusega, sest see määrab, millised ained saavad membraanist läbi difundeeruda. Väiksemad molekulid, nagu uurea, kreatiniin ja elektrolüüdid, liiguvad verevoolust dialüsaati, eemaldades seeläbi kehast jääkained ja reguleerides vedeliku tasakaalu. Suuremad molekulid, nagu valgud ja vererakud, ei pääse läbi membraani ning jäävad verre.

Dialüüsimembraane on kahte peamist tüüpi: kiu- ja lehtmembraanid. Kiudmembraanid koosnevad tuhandetest õhukestest õõneskiududest, mille kaudu veri voolab. Lehtmembraanid koosnevad õhukestest lehtedest, mis on pakitud paralleelselt. Mõlemat tüüpi membraanid on loodud maksimeerima kontakti pindala vere ja dialüsaadi vahel, et tagada tõhus ainete vahetus. Dialüüsimembraanide kvaliteet ja efektiivsus on otseselt seotud dialüüsi protsessi edukusega ja patsiendi tervisliku seisundiga.