Dialoogsüsteemid

Dialoogsüsteemid ehk dialoogipõhised tehisintellekti rakendused on programmid, mis võimaldavad inimestel ja masinal suhelda loomulikus keeles. Nende eesmärk on mõista kasutaja sisendit, säilitada kontekst ning pakkuda asjakohast vastust või toimingut.

Peamised komponendid on keeleteAdvoloogia mõistmine (NLU), dialoogi haldamine kontekstiga, loomuliku keele genereerimine (NLG) ning vajadusel teadmistebaas või väliste allikate integreerimine. Olulised on ka kasutaja seansi mälu ja dialoogi juhtimismehhanismid, mis määravad, kuidas süsteem reageerib algatatud eesmärkidele.

Tüübid ja arhitektuurid: dialoogsüsteemid jagunevad peamiselt kaheks: retreival-based ehk vastused valitakse olemasolevatest mallidest ning generatiivsed süsteemid, mis loovad vastuseid neuronvõrkude abil. Tihti kasutatakse hübriidlahendusi. Arhitektuuri osas võib eristada modulaarset pipeline-lahendust (NLU → dialoogi juhtimine → NLG) ja lõpp-to-end mudelit, mis püüab kogu protsessi õppida andmetest.

Hindamine ja kvaliteet: arendajad hindavad süsteemi efektiivsust, konteksti säilitamist ning vastuste asjakohasust. Objektiivsed metrikaid, nagu BLEU, METEOR ja ROUGE, kasutatakse, kuid lõppkvaliteet määratakse sageli inimeste hinnangute ja kasutajakogemuse alusel.

Rakendused ja mõju: kõige levinumad on klienditeenindus ja virtuaalsed assistendid, kuid neid kasutatakse ka häälassistente, tervishoius, hariduses ja e-kaubanduses. Väljakutsed hõlmavad mitme pöörde mõistmist, väljaspool domeeni päringute haldamist, turva- ja privaatsusküsimusi ning hallutsinatsiooni ehk valeinformatsiooni tekitamist.