Blokkcopolümeerid

Blokkcopolümeerid on polümeerid, mis koosnevad kahest või enamast erinevast homopolümeerist, mis on lineaarselt ühendatud. Need erinevad homopolümeerid moodustavad pikad "blokid" üksteise järel polümeeriahelas. Näiteks AB-tüüpi blokkcopolümeer koosneb A-tüüpi homopolümeerist blokist, mis on keemiliselt seotud B-tüüpi homopolümeerist blokiga. Samuti on olemas ABC-tüüpi, ABA-tüüpi ja teised mitmeplokilised struktuurid.

Blokkcopolümeeride ainulaadne omadus seisneb selles, et nad ühendavad kahe või enama komponendi omadusi, kuid nende käitumine on tihti erinev üksikutest homopolümeeridest. Kui blokkcopolümeer segatakse lahustisse, milles kumbki homopolümeerne komponent on lahustuv, siis võivad polümeerid iseorganiseeruda nano- või mikroskaala struktuurideks, mida nimetatakse mikrofasaasi eraldumiseks. Need struktuurid võivad olla kujult erinevad, näiteks sfäärilised, silindrilised, lamellaarsed või kuusnurksed, sõltuvalt blokkide proportsioonist ja nende vastastikusest sobivusest.

Blokkcopolümeere toodetakse mitmesuguste polümerisatsioonitehnikate abil, sealhulgas elav/kontrollitud radikaalpolümerisatsioon (nt ATRP, RAFT) ja iooniline polümerisatsioon. Nende mitmekülgsus ja võime moodustada spetsiifilisi nanostruktuure muudavad need väärtuslikeks mitmetes rakendustes. Neid kasutatakse näiteks pindaktiivsete ainetena, membraanides, ravimikandjates, nanolitograafias, kummide ja plastide modifitseerijatena ning termoplastsete elastomeeride tootmisel. Blokkcopolümeeride struktuuri ja käitumise kontrollimine võimaldab kohandada nende omadusi konkreetsete kasutusvaldkondade vajadustele.