Biosüsteem

Biosüsteem on keerukas ja omavahel seotud elusorganismide ning nende keskkonna toimimise tervik. Seda mõistet kasutatakse nii üksikute organismide sisemiste süsteemide (nt vereringe või närvisüsteem) kui ka suuremate ökosüsteemide tasandil toimivate ühendite kirjeldamiseks.

Biosüsteem koosneb biotilistest komponentidest (taimed, loomad, mikroorganismid) ja abiootilisest keskkonnast (õhk, vesi, muld, kliima). Energiavoog ja aineringlus ning nendevahelised suhted annavad süsteemile toimimise aluse. Toitumise ja troofiliste suhete kaudu liigub energia produtentidest tarbijate ja lagundajate kaudu, moodustades dünaamilise võrgustiku.

Olulised protsessid hõlmavad energiavoolu ja toitumisharude suhteid, aineringlust (nt süsiniku ja lämmastiku tsüklid), homeostaasi ning süsteemi vastupidavust ja regenereerimist. Biosüsteemid on paindlikud ja kohanemisvõimelised ning suudavad katkestustest taastuda, säilitades keskseid funktsioone.

Uuringud biosüsteemide kohta kasutavad süsteemiteooriat ja küberneetikat, et mõista osade vastastikmõjusid, tagasiside mehhanisme ja prognoose. Metoodikad hõlmavad modelleerimist, vaatlusuuringuid, kontrollkatseid ja kaugseiret.

Rakendused hõlmavad looduskaitset, jätkusuutlikku majandamist, meditsiini ja keskkonnajuhtimist. Biosüsteemide mõistmine aitab hinnata kliimamuutuste mõju, planeerida kaitsealade suurendamist ning arendada jätkusuutlikke taristu ja põllumajandustavasid.

Näited biosüsteemidest hõlmavad inimkeha kui suure võrgustikuna töötavat biosüsteemi ning metsade, soode ja korallrahude ökosüsteeme, kus toimuvad energiaprotsessid ja aineringlus.