Biokütusteks

Biokütusteks nimetatakse biomassist saadud kütuseid, mida saab kasutada transpordis, soojus- või elektritootmises ning mille kasutamine võib fossiilkütuste tarbimist vähendada. Biokütusteks võivad olla vedelad kütused, tahked kütused ja gaasilised kütused. Peamised vedelad biokütused on bioetanool ja biodiesel; tahked biokütused hõlmavad pelletid ja brikette; gaasilised biokütused on biogas.

Tootmine ja tehnoloogiad: bioetanool toodetakse fermenteerides suhkrut ja tärklist; biodiesel valmistatakse transesterifikatsiooniga rasvhapete derivaatidest; tahked biokütused saadakse pelletiseerimise ja briketiseerimise teel; biogas tekib biomassist anaerobse lagunemise teel.

Arendused hõlmavad tselluloosset biokütustust ja alga-põhiseid kütuseid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada keskkonnamõjusid.

Kestvus ja kriitika: biokütuste mõju sõltub tooraine valikust ja tootmismeetodist; kriitikad keskenduvad toidutootmisega konkureerimisele, maastikukasutusele, veetarbele ja elurikkuse mõjudele; kogu elutsükliga kasvuhoonegaaside sääst võib olla varieeruv; nõutav on kestvussertifitseerimine.

Poliitika ja kasutus: Euroopa Liit on kehtestanud RED II-alused kestvusnõuded ning eesmärgid; Eesti järgib neid reegleid ja arendab infrastruktuuri ning toetab arendust biokütuste valdkonnas.