Avamaterjalidena

Avamaterjalidena on mõiste, mida kasutatakse majanduses ja tööstuses toornaotena või esialgse töötluseta materjalide kohta, mis sisenevad tootmisprotsessi. Need on looduslikud ressursid ja muud materjalid, mis annavad toodete aluse ja väärtuse. Tootmises käsitletakse neid sageli esialgse töötluse või töötlemise sissejuhatusena, mille abil sünteesitakse järeltöötlustingimustes edasi kasutatavaid materjale.

Peamised kategooriad on looduslikud ressursid, mida tavapäraselt kogutakse või kaevandatakse: mineraalressursid (raud, vas, alumiinium ja teised metallid), fossiilsed kütused (nafta, kivisool ja maagaas), puit ning metsandusest või taimsetest allikatest saadud toorained ning biobased toorained (biomass, põllumajandussaadused). Lisaks võivad avamaterjalidena olla jäätmetest või kõrvalproduktidest saadud materjalid, mis sobivad uute toodete valmistamiseks. Ökonoomilises mõttes tegutsevad need materjalid peamiselt tootmistsüklite algpunktina ning nende kvaliteet ja kättesaadavus määravad lõppprodukte.

Avamaterjalide kättesaadavus ja hind mõjutavad tootmise kulusid, investeeringuid ja tootedisaini. Kaevandamis- ja kaubandussüsteemid, piirangud ning geopoliitiline ebakindlus võivad põhjustada tarneriske. Energiakulud, transport ja logistika on samuti olulised tegurid, mis mõjutavad kogukulude kooslust ja konkurentsivõimet.

Ringi majanduse kontekstis on üha suurem tähtsus taaskasutusel ja vastupidavusel: asendus- või taastuvad allikad, jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt vähendavad sõltuvust primaarsetest avamaterjalidest ning aitavad vähendada keskkonnamõju.