Autopolüploidia

Autopolüploidia ehk autopolyploidia on polüploidsuse vorm, mille puhul organism omandab täiendava kromosoomikogumi ja kõik kromosoomid on homoloogilised ning pärinevad samast liigist. See erineb allopolüploidiast, kus kromosoomid pärinevad erinevatest liikidest.

Tekkeviisid hõlmavad peamiselt kolme mehhanismi: unreduced 2n-gamete moodustumine nondisjunktsiooni tõttu meiosis I või II; somaatiline duplikatsioon ehk endoreduplication; või kahe 2n-gameti viljastumine. Kõik need võivad viia 3n- või 4n-organismini.

Meioos autopolyploidi korral võib olla keeruline, kuna kromosoomid võivad paari moodustada multivalentside (trivalentside, quadrivalentside) tõttu, mis toob kaasa ebaõige jagunemise ja ebatäpsed gametid. Triploidsed vormid on tihti viljamatud. Tetraploidsed ja kõrgemad autoploidoidsed vormid võivad viljakust säilitada või parandada, kui meiosis toimib diploidi moodi bivalentidega.

Mõju ja näited: polüploidsus suurendab rakukogust ja raku suurust ning võib mõjutada taimekasvu, vastupidavust ja viljaomadusi. Autopolüploidia on oluline evolutsioonimehhanism taimeriigis ning see on taimekasvatuses laialdaselt ära kasutatud. Näiteks kartul, Solanum tuberosum, on klassikaline autopolüploidsus. Diagnostika hõlmab kromosoomiarvu loendamist, DNA-sisalduse hindamist flow cytometry abil ning molekulaarsed markerid.