Autentimisviiside

Autentimisviisid on meetodid, millega kontrollitakse kasutaja või üksuse identiteeti ning tagatakse ligipääsu õigsus. Need moodustavad keskse osa turvalises ligipääsuhalduses nii digitaalses kui ka füüsilises kontekstis, näiteks veebiteenustes, ettevõtete võrkudes või hoonete sisenemisel. Õige autentimisviisi valik aitab vähendada volitamata ligipääsu, identiteedipettust ja vargust.

Autentimisviisid jagunevad peamiselt nelja põhikategooriasse: teadmiste põhised (paroolid, PIN-koodid, salasõnad); omandi põhised (turvakaardid, füüsilised võtmed, OTP-rakendused või autentimiskoodid); biomeetrilised (biomaatilised omadused nagu sõrmejälg, nägu või hääl); ja käitumuspõhised (nt klaviatuurimustrite või hiire liikumise analüüs).

Mitmefaktoriline autentimine (MFA) ühendab vähemalt kaks erinevat kategooriat, et kontrollida identiteeti. See võib tähendada millegi, mida kasutaja teab, millegi, mida kasutaja omab, või millega kasutaja on seotud (biomeetriline omadus). Kaksfaktoriline autentimine (2FA) on selle levin vorm, kus kasutatakse täpselt kahte tegurit.

Standardeid ja tehnoloogilisi lahendusi kasutavad erinevad teenused. FIDO2 ja WebAuthn pakuvad phishing-kindlat sisestus- ja autentimisel kasutatavate turvavõtmete tuge; CTAP on selle väliste seadmete liidestus. OAuth 2.0 ja OpenID Connect võimaldavad identiteedi ja ligipääsu voogude loomist, SAML on laialdaselt kasutatav ettevõtete SSO-l. PKI toetub sertifikaatidel põhinevale autentimisele.

Autentimisviiside kasutamisel tuleb arvestada turvalisuse, kasutatavuse ja privaatsuse tasakaaluga. Paroolidel põhinevad süsteemid on vastuvõtlikud phishingule ja muud tüüpi rünnetele, samas kui riistvaravõtmed või biomeetrilised lahendused suurendavad turvalisust, kuid toovad kaasa privaatsuse ja haldamise küsimusi. Sageli on mõistlik valida mitmefaktoriline lähenemine ning korraldada taastumise ja kasutajakogemuse põnev korrektne disain.