Aspiratsiooniriski

Aspiratsiooniriski ehk aspiratsiooni oht kirjeldab tõenäosust, et toiduaine, vedelik või mao sisu satub hingamisteedesse. See on eriti oluline protseduuride ja seisundite korral, kus neelamisrefleks on nõrgenenud või patsient on teadvuseta või kurnatud, näiteks anesteesia, sedatsioon, rasked haigused või enteraaltoitumise ajal.

Riskitegurid hõlmavad teadvusekaotust või neelamisrefleksi nõrgenemist, neelamisraskusi (düsfaagiat), neuromuskulaarseid haigusi, oksendamist, gastroösofageaalset refluksi, lamavat asendit ning enteraaltoitumist, eriti kui toitmise ajal on patsient ebaõiges asendis või vähenenud kaitselöök.

Aspiratsioon võib põhjustada kemilist kopsupõletikku (Mendelsoni sündroom) ning bakteriaalset aspiratsioonipneumooniat. Võimalikud on äkiline hapnikupuudus, hingamisraskused ja vajadus intubatsiooni järele. Sõltuvalt sisu laadist ja kogusest võib mõju olla ajutine või eluohtlik.

Hindamine ja ennetamine hõlmavad riskide hindamist enne protseduuri ning vastavate meetmete rakendamist. Soovitatav on järgida paastureegleid (NPO), kasutada sobivat kehapositsiooni (pead ja ülakeha kõrgemal), tagada hingamisteede kaitse protseduuride ajal ning, kui toitmine on vajalik ja risk kõrge, kaaluda alternatiivseid toitumisviise või ajutist peatamist. Suuhügieen ja hoolikas ettevalmistus võivad vähendada kolonisatsiooni.

Raviaspiraatsiooni korral keskendutakse hingamisteede puhastamisele ja hapnikuvarustusele, vajadusel bronhodilataatoritele ning infektsiooni kahtluse korral antibiootikumidele. Uuringud ja radioloogiline jälgimine ning vajadusel intensiivravi kuuluvad järgneva hoolduse ossa.