Arvutivõrkude

Arvutivõrkude mõiste hõlmab arvutite ja teiste seadmete vahelise ühenduse ja teabevahetuse süsteeme. Võrgud võimaldavad jagada ressursse ja teenuseid, nagu failid, printimine, internetiühendus ja rakendused. Tavaliselt koosnevad need host‑seadmetest (arvutid, serverid, nutiseadmed), võrgu- ja sideseadmetest (lülitid, ruuterid, pääsupunktid) ning sidekanalitest (kaablid, traadita ühendused). Andmed edastatakse protokollide abil ja suunatakse aadresside järgi.

Võrgud jagunevad vastavalt ulatusele: kohalik võrk (LAN), laiaulatusvõrk (WAN), linnapiirkonna võrk (MAN) ning traadita või segatud lahendused (WLAN). Traat- ja traadita tehnoloogiad hõlmavad Ethernetit (IEEE 802.3) ja Wi‑Fi’d (IEEE 802.11). Võrgud võivad rakendada erinevat topoloogiat, näiteks täht-, buss-, ring- või mesh‑topoloogiat.

Protokollid ja arhitektuur: TCP/IP on peamine protokollide kogum, mis määrab, kuidas andmed liiguvad ning kuidas aadressid ja marsruutimine toimib. Ülakihtidel toimivad teenused nagu HTTP, DNS ja FTP. Võrgustruktuurid võivad olla kliendi- ja serveri (client-server) või peer‑to‑peer (P2P).

Turvalisus ja haldus: Võrgu turvalisus keskendub konfidentsiaalsusele, terviklikkusele ja kättesaadavusele. Rakendatakse krüptograafiat, autentimist, ligipääsukontrolle, tulemüüre, IDS/IPS‑süsteeme ja VPN‑ühendusi. Võrke halitakse jõudluse ja usaldusväärsuse tagamiseks, kasutades monitooringu ja halduse tööriistu (nt SNMP), aadressimise ja alavõrgustamise põhimõtteid.

Ajalugu ja standardid: Arvutivõrkude arengu aluseks oli 1960ndatel ARPANET. 1983. aastal võeti kasutusele TCP/IP ning Internet hakkas laienema 1990ndatel. Olulisemate standardidena on Ethernet (IEEE 802.3) ja Wi‑Fi (IEEE 802.11).