Arendusplaanid

Arendusplaanid on dokumentatsioon, mis kirjeldab ja kavandab konkreetse kinnisasja või piirkonna arendust. Need võivad hõlmata nii ruumilise kasutuse, ehitusmahtu, kõrguseid, infrastruktuuri kui ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Arendusplaanid on tavaliselt koostatud arendaja ja kohaliku omavalitsuse koostöös ning neid kasutatakse, et suunata ja koordineerida projekti edenemist ning taotluste läbimist luba küsimisel.

Sisu ja vorm arendusplaanides on mitmekülgne. Tavapärane sisaldus hõlmab üldist ruumilist lahendust (maakasutuse jaotused), hoonete asendite ja välimuse kontseptsiooni, juurdepääsu ja liikluslahendusi, tehnovõrke, avalikke ruume ning keskkonnamõju arvestust. Lisaks võivad olla kaasatud finants- ja riskianalüüsid, ehitustegevuse etapid ja rahastamiskavad, koostöö kaupmeeste või elanike kaasatus ning juhised jätkusuutlikkuse ja kvaliteedieesmärkide tagamiseks.

Protsessi osas arendusplaanid tavaliselt läbivad algatamise, tehnilise hindamise ja avaliku kaasamise faasid, ning neid hinnatakse vastavuses kohaliku üld- või detailplaneeringu nõuetega. Arendusplaan ei pruugi olla kohustuslik juriidiline dokument iseseisvalt, kuid see võib toimida kui koordineeriv alus või viide ametlike planeeringute koostamisel ning lubade saamisel. Vajadusel hõlmab see ka keskkonnamõju hindamist või muud olulise tähtsusega uuringud.

Roll ja mõju on arendusplaanidel sageli potentsiaalselt suur. Need aitavad siduda erinevaid huvirühmi, nagu kruntide omanikud, investorid ja arendustööd läbivad ametiasutused, ning kiirendada projekti finantseerimist ja elluviimist. Samas on need tavaliselt suunis- või vaheinstrument, mis peab vastama kehtivate planeerimisreeglite ning detailsüsteemide nõuetele.