Angiopildistused

Angiopildistused, tuntud ka kui angiopatia, on üldnimetus veresoontüve patoloogilistele muutustele, mis võivad mõjutada veresoontüve struktuuri ja funktsiooni. Need muutused võivad esineda mitmesuguste haiguste või tingimuste tagajärjel, sealhulgas diabeedi, vererõhu kõrgenemise, veresoontüve tulehikute või sidekoe haiguste puhul.

Angiopildistused jagunevad peamiselt kaheks peamiseks kategooriaks: mikroangiopildistused ja makroangiopildistused. Mikroangiopildistused mõjutavad väiksemaid veresooni, nagu kapillaare ja väikese diameetriga arteriole, ning esinevad tihti diabeedi komplikatsioonidena. Makroangiopildistused puudutavad suuremamaid artere, nagu aorte ja suurte arterite harud, ning võivad põhjustada veresoontüve ahtumist või vererõhu kõrgenemist.

Diabeetiliste mikroangiopildistuste puhul võib esineda retinaalseid veresoontüve muutusi, mis võivad viia nägemisprobleemideni või diabeetilise retinopaatia arenguni. Samuti võib diabeetiliste mikroangiopildistuste tagajärjel esineda nefropaatia, mis mõjutab munasarju ja võib viia munasõlmevähkuse arenguni.

Makroangiopildistuste puhul võib esineda arterioskleroosi, mis on veresoontüve kulumise ja ahtumise protsess, mis võib põhjustada südamehaigusi, ajuinfarkte või perifeerse veresoontüve haigusi. Vererõhu kõrgenemine võib kaasa aidata makroangiopildistuste arengule, põhjustades veresoontüve kulumist ja veresoontüve seinte karmistumist.

Angiopildistuste diagnoos ja ravi sõltuvad nende põhjusest ja lokaliseerumisest. Diagnoosiks kasutatakse mitmeid meetodeid, sealhulgas veretestid, bildimistehnikuid, nagu angiograafia, ja kliinilisi uuringuid. Raviks võivad olla medikamenti, elustiili muutusi või kirurgilisi interventsioone, sõltuvalt patsienti mõjutavast haigusest ja angiopildistuste tüübist.