Andmebaasihaldussüsteemid

Andmebaasihaldussüsteemid (DBMS) on tarkvarakomponendid, mis võimaldavad andmete keskset salvestamist, struktureerimist ning efektiivset päringut suuremates andmekogudes. Nad tagavad andmete terviklikkuse, turvalisuse ja kättesaadavuse, pakkudes samal ajal tööriistu skeemi määratlemiseks, andmete lisamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ning varundamiseks.

DBMS-id tegelevad tehingute haldamisega, pakuvad konkurentsikontrolli ja taastevõimalusi vigade korral. Neil on ACID-omadused (atomilisus, järjepidevus, eraldatus ja püsivus), mis tagavad, et tehingud viiakse lõpuni või ei mõju andmetele. Lisaks pakuvad nad turvalisust, kasutajapõhiseid õigusi, auditimist ja varundamist.

Andmebaaside tüübid jaotus sõltuvalt andmemudelist. Relatsioonilised DBMS-id kasutavad SQL-i ja tööd standardsete tabelipõhiste struktuuridega. NoSQL-DBMS-id hõlmavad dokumendi-, võtme-väärtus-, veergude- ja graafandmeid ning sobivad suuremahuliste, skaleeritavate ja juhuselt struktuuriliste andmete jaoks. Uus põlvkonna NewSQL-süsteemid püüavad pakkuda NoSQL-i skaleeritavust koos traditsiooniliste RDBMS-ide omadustega.

Arhitektuuriliselt on tavaliselt kliendi- ja serveripoolne suhe, kus päringud töödeldakse päringukihis ning andmed salvestatakse püsivara salvestusmootorisse. Paljud DBMS-id toetavad varundamist, taastamist, replikatsiooni ning erinevaid turva- ja ühtlustusvõimalusi.

Tuntud näited hõlmavad Relatsioonilised: MySQL, PostgreSQL, Oracle Database, Microsoft SQL Server; NoSQL: MongoDB, Cassandra, Redis, Couchbase; NewSQL: CockroachDB, Google Spanner.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad OLTP-töötlemist, OLAP-analüüsi, suurettevõtte andmelaagreid ning andmeintegratsiooni projektide toetamist.